Konstantin Shvarts räägib oma elust Tallinnas ja praegustest investeerimisprojektidest. Intervjuu on osa Delfi uuest sarjast „Venemaalt ideega“, mis räägib ettevõtjatest, kes lahkusid Euroopasse ja arendavad siin oma äri.
Konstantin Shvarts palub kohe, et teda ei loetaks nende ettevõtjate hulka, kes pidid Venemaalt põgenema.
Shvartsi sõnul on Eesti alati olnud osa tema elust: „Ma sündisin Tallinnas ja lõpetasin siin kooli. Minu vanemad on Eesti kodanikud, nad on alati siin elanud ja loomulikult käisin ma neil külas. 90ndate alguses ja seejärel alates 2009. aastast tegin ma Eestis äri.“
Müüsin panga edukalt maha, istusin lennukisse ja lendasin Eestisse. Ma lihtsalt tulin lõplikult koju tagasi.
Muljetavaldav karjäär Venemaal
Enne Eestisse naasmist tegi Konstantin Shvarts Vene pangandusäris muljetavaldava karjääri. Pärast Moskva füüsika-tehnikainstituudi lõpetamist jäi ta Venemaale, sai Vene kodakondsuse ja hakkas ettevõtjaks.
2000. aastal ostis ta koos partneritega Vene Empils-Banki, mis nimetati hiljem ümber Rosenergobankiks, ja juhtis seda palju aastaid. Tippajal kuulus Rosenergobank Venemaa saja suurima panga hulka: varad ligikaudu miljard dollarit ja umbes 1000 töötajat.
2010ndate keskel muutus olukord Vene pangandussektoris järsult, rääkis Shvarts varem RusDelfi taskuhäälingus: „Toimus pangandussektori puhastus. Peamiselt pühiti minema erapangad, sest nad kujutasid endast poliitilist ohtu. Nad võisid rahastada opositsiooni, oma arvamust avaldada, tähendusi luua, oma liikumisi käivitada.“
Pärast seda, kui Shvarts keeldus panka müümast, algas 2015. kuni 2017. aastani Rosenergobankis tema sõnul regulaatorite kontrollide laine: „Sain aru, et vastu ei pea, tuleb müüa „oma laps“. Me arendasime panka 17 aastat, tunded ei olnud loomulikult kõige meeldivamad.“
Kes on Konstantin Shvarts
- Sündinud 1966. aastal Tallinnas, lõpetas Tallinna 40. keskkooli.
- Moskva füüsika-tehnikainstituudi (MFTI) vilistlane, hiljem lõpetas kiitusega Venemaa valitsuse juures asuva Finantsakadeemia.
- Tegeles ettevõtlusega juba nõukogude ajal: 1980ndate lõpus lõi ühe esimestest kooperatiividest Moskva oblastis.
- 2000. aastal ostis koos partneritega Empils-Banki, mis nimetati ümber Rosenergobankiks. Müügihetkeks 2017. aastal kuulus pank Venemaa saja suurima hulka, varasid oli üle 1 miljardi euro, 27 filiaali ja üle 1000 töötaja.
- 1990ndatel toetas asepeaminister Boriss Nemtsovi algatusi, oli seotud erakonnaga „Parempoolsete Jõudude Liit“ ja rahastas opositsioonipoliitiku Boriss Nadeždini kampaaniaid.
- Alates 2009. aastast teeb äri Eestis. Juhib ettevõtet Nordvik Investments, mis on spetsialiseerunud investeeringutele idufirmadesse ja tehnoloogiaprojektidesse.
Allikas: Vikipeedia
Lõpuks müüs Shvarts 2017. aastal oma aktsiapaki ja lahkus Rosenergobankist. Pärast omanike vahetust kaotas pank litsentsi ja hiljem algatasid Vene võimud endise juhtkonna suhtes kriminaalasja pettuses süüdistatuna.
2026. aasta veebruaris mõistis Moskva Basmanni kohus Rosenergobanki endise nõukogu esimehe Konstantin Shvartsi tagaselja 11 aastaks üldrežiimi koloonias vangi ja määras mitmemiljonilise rahatrahvi. Otsus ei ole jõustunud, esitatud on apellatsioon.
Pankur ise on veendunud, et Vene võimude algatatud kohtumenetlusel on poliitiline taust ja see on seotud tema vaadete ning kontaktidega. Eri aastatel oli Shvarts lähedal Vene liberaalsele leerile: 1990ndatel Boriss Nemtsovi algatustele, hiljem erakonnale „Parempoolsete Jõudude Liit“.
Samuti toetas Shvarts pikki aastaid opositsionäär Boriss Nadeždinit (kes hiljuti samuti Venemaalt lahkus), oli üks tema rahastajatest ja aitas teda valimiste ajal rahaliselt.
Nii-öelda „kriminaalasi“ algatati Venemaal umbes kaks aastat hiljem, kui ma juba rahulikult Eestis elasin. Nii see Venemaal käibki, kui oled poliitikale lähedal.
„Ma igatsen neid inimesi ja seda suhtlustaset“
Kõige valusamaks kaotuseks pärast Venemaalt lahkumist peab Shvarts mitte harjumuspärase eluviisi muutumist ega isegi Rosenergobanki müüki, vaid endise sõprade, tuttavate ja kolleegide ringi kaotust.
Ma igatsen neid inimesi ja nendega suhtlemise taset.
Endist ringkonda meenutades räägib Shvarts ka õpinguaastatest Moskva füüsika-tehnikainstituudis, mida ta nimetab üheks endise NSVLi parimaks tehnikaülikooliks. Tema õppejõudude seas oli tuntud füüsik Sergei Kapitsa ning tuttavate ja MFTI vilistlaste hulgas finantsanalüütik Stepan Demura, opositsioonipoliitik Boriss Nadeždin ja Revoluti asutaja Nikolai Storonski.
Kolimist Eestisse ei pea Konstantin Shvarts sammuks tagasi. Eesti turu piiratud suurus ei ole tema sõnul samuti probleemiks saanud, sest tema investeerimistegevus ulatub peamiselt riigist väljapoole.
Eesti on avatud liberaalne demokraatia, väga mugav koht rahvusvaheliseks äriks ja investeeringuteks. Selles mõttes ma ei kaotanud, vaid hoopis võitsin.
Teisalt jääb Shvartsil Eestis tuntavalt puudu sellest professionaalsete kontaktide ja konkurentsi tihedusest, mis on olemas suurtes maailmakeskustes.
„Suurtes pealinnades, ja see ei ole ainult Moskva, vaid ka London ja New York, on tohutu kontsentratsioon andekaid inimesi ning igasuguseid spetsialiste ja teenuseid, kes võitlevad töökohtade, projektide ja tuleviku eest,“ selgitab ta oma mõtet.
Eraldi märgib ettevõtja erinevusi suhtumises karjääri ja arengusse: tema hinnangul on Eesti keskkond vähem orienteeritud pidevale konkurentsile ja suurte saavutuste poole püüdlemisele.
Üldiselt on kohalikud inimesed vähem ambitsioonikad ja suures osas rahul sellega, mis neil on.
„Näen ees suuri riske“
Täna investeerib Shvartsi ettevõte Nordvik Investments nii börsivaradesse kui ka perspektiivsetesse idufirmadesse. Teda huvitavate suundade seas on fintech, tehisintellekt ja biotehnoloogia.
Eestis on ta osalenud mitmes finantstehnoloogia projektis. Praegu pöörab ettevõtja erilist tähelepanu lahendustele tehisintellekti, bioloogia ja keemia ristumiskohas, kus tema hinnangul võivad tekkida paljulubavad arendused.
Uute investeeringutega Konstantin Shvarts siiski ei kiirusta: „Praegu olen investeeringutes pausi võtnud, sest näen ees suuri riske.“
Oma viimastes kolumnides osutab ettevõtja sellele, et maailmamajandus läheneb tõsiste katsumuste perioodile.
Turgudele avaldatava surve tegurite seas toob ta välja olukorra võimaliku halvenemise USAs, kõrge laenuraha hinna, energiakandjate hinnatõusu riskid, geopoliitilise ebastabiilsuse ja ülekuumenemise märgid tehisintellektiga seotud ettevõtete ümber.
Kahjuks on tegemist tegurite kogumiga, mis suure tõenäosusega viib ebameeldivate majanduslike tagajärgedeni.
Kas Vene taust segab äri?
Konstantin Shvartsi sõnul võib Vene ärikogemus täna üksikutel juhtudel muutuda lisatakistuseks. Näiteks vaevalt saaks tema ettevõte edukalt osaleda kaitsevaldkonna projektides ELi riikides.
Loomulikult segab Vene taust kõige toimuva taustal teoreetiliselt.
Finants- ja investeerimisvaldkonnas ei tekita see Shvartsi kinnitusel talle siiski mingeid lisatakistusi: „Pigem vastupidi, paljud partnerid hindavad minu kogemust ja teadmisi.“
Suurimaks eeliseks tänases Eesti elus peab Konstantin Shvarts võimalust rahulikult tööle keskenduda.
Tallinnas ja üldse Eestis on loomulikult turvaline.
Erinevalt Moskvast on siin palju vähem saginat, jätkab Shvarts: „Neile, kes ka varem ei armastanud lõputuid pidusid ja kohtumisi, avaneb rohkem võimalusi olla lähedastega, tegeleda endaga, rohkem vabadust ja aega iseendale.“
Hoolimata sellest, et Nordvik Investmentsi projektid on suunatud eelkõige rahvusvahelisele turule, ei plaani Shvarts siduda oma tulevikku teise riigiga: „Eesti on mulle ja minu äri eesmärkidele mugav koht. Dubaisse ja Monacosse ma kolida veel ei kavatse.“
Intervjuu: Dmitri Poltavski, veebitoimetaja. Ilmus 5. augustil 2026 Delfi Ärilehes ja RusDelfis, sari „Venemaalt ideega“. Fotod: Appolinaria Korobitsõna, Konstantin Shvarts / Delfi Meedia.